Kui kaua võtab hispaania keele õppimine aega? Mida ütlevad uuringud
Umbes 600 tundi õpet täiskohaga õppivatele diplomaatidele ja enamikule meist rohkem. Mida FSI arvud tähendavad, miks hinnangud erinevad ja mis õppimist kiirendab.

Lühidalt: Inglise keele kõnelejale on hispaania keel üks kiiremini õpitavaid keeli. USA Foreign Service Institute eeldab, et tema õppurid jõuavad professionaalsele tasemele 23 kuni 24 nädalaga ehk 575 kuni 600 õppetunniga, kuid need õppurid õpivad täiskohaga, teevad iga päev lisaks tunde kodutöid ja neil eeldatakse olevat keeleannet. Koos kodutöödega arvesta kõrge taseme jaoks umbes 950 tunni keskendunud tööga. 30 minutiga päevas teeb see umbes viis aastat, kahe tunniga päevas veidi üle aasta. Igapäevaselt kasulik tase saabub palju varem.
Lühike vastus ja konks
Kui seda küsimust otsid, kohtad ikka ja jälle üht ja sama arvu: umbes 600 tundi. See pärineb Foreign Service Institute'ist (FSI), koolist, mis koolitab USA diplomaate. Kaks selle töötajat, Frederick Jackson ja Marsha Kaplan, kirjeldasid kooli kogemusi 2001. aasta artiklis. Nende tabelis kuulub hispaania keel I kategooriasse, keelte rühma, mis on „inglise keelega lähedalt sugulased“, koos prantsuse, itaalia, portugali, hollandi ja rootsi keelega. Nende keelte puhul eeldab FSI, et õppurid jõuavad eesmärgini 23 kuni 24 nädalaga ehk 575 kuni 600 õppetunniga. Raskemad keeled võtavad 44 nädalat (II kategooria) või 88 nädalat (III kategooria, näiteks araabia, hiina, jaapani ja korea keel).
See on hea uudis. Konks peitub peenes kirjas ja see on olulisem kui pealkirja arv:
- Eesmärk on kõrge. FSI sihib rääkimises ja lugemises „üldist professionaalset keeleoskust“: rääkida piisavalt täpselt, et tulla toime esindusülesannete ja erialaste aruteludega, ning lugeda suuremat osa päevalehest. See on kaugelt rohkem kui restoranis tellimine.
- Tunnid on ainult õppetunnid. FSI sõnul nõuab kiire õppimine vähemalt nelja õppetundi päevas, viis päeva nädalas, pluss kolm või enam tundi iseseisvat õppimist päevas.
- Õppurid on erakordsed. Tabel eeldab inglise keelt emakeelena kõnelevat õppurit, kellel on „väga hea või parem võimekus“ klassiruumis keeli õppida. Artikkel lisab, et vähem võimekad õppijad vajavad tavaliselt rohkem aega. FSI õppurid on täiskasvanud (nende keskmine vanus oli 41 aastat) ja keskmine õppur oskas juba 2,3 muud keelt.
- Rühmad on pisikesed. Hispaania keele taoliste keelte algajate rühmadesse lubab FSI kõige rohkem kuus õppurit.
Seega pole 600 tundi see aeg, mida hispaania keel võtab. See on aeg, mida hispaania keel võtab andekatelt ja kogenud õppijatelt pisikestes rühmades, täiskohaga õppides, enne kui nende kodutöid üldse arvesse võtta.
Mida FSI andmed hispaania keele kohta tegelikult näitavad
Kui FSI enda arve lähemalt vaadata, ilmneb kasulik detail. Majandusteadlased Barry Chiswick ja Paul Miller (2005) kasutasid keskmise võimekusega inglise keelt kõnelevate ameeriklaste FSI tulemusi, mõõdetuna 24-nädalase õppe järel, et koostada skaala selle kohta, kui raske iga keel on. Sellel skaalal on 1,00 kõige raskem (jaapani keel) ja 3,00 kõige lihtsam (afrikaani, norra ja rootsi keel).
Hispaania keele tulemus oli 2,25. Prantsuse keele tulemus oli 2,50. Teisisõnu: samade 24 nädala järel rääkisid hispaania keele keskmised õppijad halvemini kui kõige lihtsamate germaani keelte õppijad ja veidi halvemini kui prantsuse keele õppijad. Hispaania keel on enamiku keeltega võrreldes lihtne, kuid FSI andmetes ei olnud see kõige lihtsam.
Kui kindlad me oleme? FSI arvud on päris andmed aastakümnete pikkusest õpetamisest, mis on haruldane ja väärtuslik. Kuid need kirjeldavad üht õppijate rühma ühes kindlat tüüpi programmis. Kasuta neid joonlauana keelte võrdlemiseks, mitte lubadusena enda ajakava kohta.
Mida tähendab „hispaania keele õppimine“: tasemed, mitte finišijoon
„Kui kaua“ on mõistlik küsimus alles siis, kui ütled „et teha mida“. Alguses saad hakkama millegagi nagu Where is the station? (Kus on jaam?). FSI eesmärgi tasemel suudad koosolekul oma seisukohta kaitsta. Nende vahel on aastad.
Euroopas kirjeldatakse tasemeid tavaliselt CEFR-i abil (Euroopa keeleõppe raamdokument): A1 ja A2 algtaseme keelekasutajatele, B1 ja B2 iseseisvatele keelekasutajatele, C1 ja C2 vilunud keelekasutajatele. Igal tasemel on oma „oskan“-kirjeldused. Näiteks B2-tasemel kõneleja „suudab anda selgeid ja üksikasjalikke kirjeldusi paljudel eri teemadel“, mis on seotud tema huvivaldkonnaga.
Näed ka iga CEFR-i tasemega seotud tunniarve ja need lähevad omavahel harva kokku. Sellel on põhjus. Nagu keeleteadlane Jan Hulstijn (2007) märkis, põhinevad CEFR-i tasemed keeleõpetajate ja teiste ekspertide hinnangutel selle kohta, millised kirjeldused millisele tasemele kuuluvad, mitte andmetel selle kohta, kuidas päris õppijad arenevad. Raamdokument on väga hea viis kirjeldada, mida keegi oskab. Stopper pole see kunagi olnud.
USA-s on levinud mõõdupuu ACTFL-i skaala (American Council on the Teaching of Foreign Languages), mis jagab iga põhitaseme väiksemateks alatasemeteks. Jacksoni ja Kaplani sõnul vastab FSI eesmärk umbkaudu sellel skaalal tasemele „Superior“.
Milline see tavalise ajakava puhul välja näeb
Siin muutuvad arvud kainestavaks ja siis kasulikuks.
Klassiruumi tempo
Daniel Isbell, Paula Winke ja Susan Gass (2019) jälgisid 814 üliõpilast, kes õppisid hiina, prantsuse, hispaania ja vene keelt suures USA avalikus ülikoolis (neist 374 hispaania keelt), ning testisid nende rääkimisoskust ametliku ACTFL-i testiga kaks kuni neli korda kahe aasta jooksul. Keskmiselt arenesid õppijad umbes kolmandiku alataseme võrra semestris. Lihtsalt öeldes: tavalisel ülikoolikursusel võttis ühe väikese sammu võrra skaalal tõusmine umbes kolm semestrit. Autorid leidsid ka, et keel ise ei mõjutanud omaette ei algtaset ega arengut, samas kui õppijate varasem kogemus ja motivatsioon selgitasid umbes 43 protsenti algtaseme erinevustest ja 23 protsenti arengukiiruse erinevustest.
Arvutus iseõppijale
FSI arvudest saab teha ligikaudse isikliku hinnangu, kui pead meeles, keda need kirjeldavad. 24 nädala jooksul lisavad kolm tundi iseseisvat õppimist päevas, viis päeva nädalas, umbes 360 tundi 575 kuni 600 õppetunnile. See teeb umbes 950 tundi keskendunud tööd, et jõuda ideaalsetes tingimustes professionaalsele tasemele.
| Õppimist päevas, iga päev | Aeg umbes 950 tunnini |
|---|---|
| 30 minutit | umbes 5 aastat ja 2 kuud |
| 1 tund | umbes 2 aastat ja 7 kuud |
| 2 tundi | umbes 1 aasta ja 4 kuud |
Kaks ausat täpsustust:
- Enamik meist ei ole FSI õppurid. Pole hoolikalt valitud keeleannet ega kuueliikmelist rühma koolitatud õpetajaga. Arvesta, et vajad rohkem, mitte vähem.
- Enamik meist ei vaja FSI eesmärki. Mugav vestlus, reisimine, subtiitritega sarjad ja lihtsad romaanid tulevad kaua enne „erialaseid arutelusid oma valdkonnas“. Kui see on sinu eesmärk, viib murdosa neist tundidest sind sinna.
Mis kiirendab (ja mis mitte)
Kontsentreeritud aeg võidab aeglase tilkumise
See üllatab paljusid. Raquel Serrano ja Carmen Muñoz (2007) võrdlesid Barcelona ülikoolis kolme inglise keele kursust, millest igaühes oli samad 110 tundi: üks jaotatud seitsmele kuule (neli tundi nädalas), üks kolmele kuni neljale kuule (kaheksa kuni kümme tundi nädalas) ja üks kokku surutud viide nädalasse (25 tundi nädalas). Õppijad, enamasti kesktasemel üliõpilased, õppisid rohkem, kui samad tunnid olid koondatud lühemasse perioodi.
Ka teised uuringud osutavad samas suunas. Quebecis võrdlesid Laura Collins ja kolleegid (1999) intensiivseid inglise keele programme umbes 700 prantsuskeelsele algklassiõpilasele ja said paremaid tulemusi, kui inglise keele tunnid olid koondatud poolde õppeaastasse, mitte jaotatud kogu aasta peale. Serrano (2011) leidis 152 inglise keele õppija puhul, et kesktaseme õppijad võitsid intensiivkursustest rohkem, samas kui edasijõudnud õppijad ei saanud neist sama palju kasu. Patsy Lightbown ja Nina Spada (2020) vaatasid sedalaadi tõendid üle ja väidavad, et intensiivse õppe perioodid on üks paremaid viise anda õppijatele rohkem kasulikku aega.
Kordamiste hajutamine on siiski oluline
See võib kõlada nagu vastuolu kõigega, mida oled hajutatud kordamise kohta kuulnud. Päris nii see ei ole. Su Kyung Kim ja Stuart Webb (2022) koondasid 48 katset 3411 osalejaga ja leidsid, et hajutatud harjutamisel oli keskmine kuni suur mõju teise keele õppimisele ning et pikemad vahed harjutuskordade vahel töötasid hilisemates testides paremini.
Need kaks tulemust sobivad kokku nii: hajuta konkreetsete sõnade ja vormide kordamine, kuid koonda oma üldine õppimisaeg, kui saad. Kuu, mil õpid tund või kaks päevas, viib sind tavaliselt kaugemale kui samad tunnid aasta peale laiali puistatuna.
Sugulaskeel aitab, kui oskad seda hästi
Kui räägid juba portugali, itaalia või prantsuse keelt, on sul tõeline edumaa. Hiiglaslik uuring umbes 50 000 täiskasvanud hollandi keele õppija kohta 62 eri emakeelega (Schepens, van Hout ja Jaeger, 2020) leidis, et õppija emakeel selgitas 9 kuni 22 protsenti rääkimisoskuse erinevustest ning et peaaegu 80 protsenti sellest mõjust sai seletada sellega, kui sarnased keeled olid häälikute, sõnavormide ja sõnavara poolest. See uuring käsitleb hollandi keelt, kuid põhimõte kehtib ka mujal.
Sellel on tingimus. Jackson ja Kaplan kirjutavad, et FSI-s andis sugulaskeele oskus kasuliku eelise alles siis, kui õppija rääkis seda professionaalsel tasemel või paremini. Kaks aastat kooliprantsuse keelt sinu hispaania keele teed eriti ei lühenda.
Lugemise maht
Mida rohkem hispaania keelt mõistad, seda rohkem hispaania keelt suudad vastu võtta ja seda kiiremini su sõnavara kasvab. Metaanalüüs 34 uuringust 3942 osalejaga (Nakanishi, 2015) leidis, et ekstensiivsel lugemisel, ehk paljul kergel ja meeldival lugemisel, on lugemisoskusele keskmine positiivne mõju. Kirjutame sellest lähemalt artiklis kuidas õppida keelt lugedes.
Ajast mööda otseteed ei ole
Jackson ja Kaplan ütlevad selle otse välja: aega, mida algaja vajab professionaalse keeleoskuseni jõudmiseks, „ei saa märkimisväärselt lühendada“. FSI proovis oma programme lühendada ja see ei toiminud. Meetodid võivad su tunnid tõhusamaks muuta, kuid tunde on sul ikkagi vaja.
Realistlik plaan
- Vali eesmärk, mida oskad kirjeldada. „Pidada 20-minutilist vestlust oma nädalast“ või „lugeda läbi lühike romaan“ on parem kui „rääkida soravalt“.
- Loe tunde, mitte kuid. Pea lihtsat logi. See muudab mõtte „ma ei arene“ mõtteks „olen teinud 80 tundi“, mis on aus ja motiveeriv.
- Leia igapäevane miinimum, millest kinni pead. Kolmkümmend minutit iga päev teeb aastas üle 180 tunni.
- Lisa intensiivseid perioode. Puhkusenädal, suvekursus või kuu lisaõhtuid viivad sind kaugemale kui sama aeg õhukeselt laiali määrituna.
- Korda graafiku järgi. Too järele vaadatud sõnad tagasi päeva, paari päeva ja nädala pärast.
- Loe ja kuula palju oma tasemel. Lihtne materjal, mis sulle meeldib, on see, kuidas tunnid muutuvad sõnavaraks.
- Räägi varakult, isegi kui halvasti. Lugemise ja kuulamise tunnid kasvatavad mõistmist, aga rääkimine vajab oma harjutamist.
Kuhu Franzie sobib
Franzie on üks viis, kuidas neid tunde lihtsamini järjepidevalt koguda. See kirjutab sulle hispaania keeles lugusid sinu tasemel ja sinu valitud teemadel, nii et igapäevane lugemine tundub lugemisena, mitte kodutööna. Saad puudutada mis tahes sõna, et näha tõlget ja saada grammatikaabi, selle kordamiseks salvestada ja pärast iga peatükki uusi sõnu lühikeses rollimängus kasutada. See on viis tunde järjekindlalt koguda, mitte otsetee neist mööda.
KKK
Kui kaua võtab aega hispaania keele soravalt selgeks saamine?
Professionaalse taseme jaoks eeldab Foreign Service Institute 575 kuni 600 õppetundi pluss igapäevaseid kodutöid, kokku umbes 950 tundi, väga võimekatelt täiskohaga õppuritelt. Enamik õppijaid vajab rohkem aega ja enamik ei vaja seda taset, et hispaania keelt mugavalt kasutada.
Kas hispaania keelt saab õppida 3 kuuga?
Mitte kõrgele tasemele. FSI täiskohaga õppurid, kellel on päevas vähemalt seitse tundi õpet ja iseõppimist, vajavad professionaalse tasemeni jõudmiseks 23 kuni 24 nädalat. Kolm keskendunud kuud võivad anda sulle kindla alguse.
Kas hispaania keel on inglise keele kõnelejatele kõige lihtsam keel?
See on lihtsamate hulgas: FSI paigutab selle I kategooriasse. FSI 24 nädala järgsetes tulemustes jäi hispaania keel (2,25) siiski allapoole prantsuse keelt (2,50) ning rootsi, norra ja afrikaani keelt (3,00).
Mitu tundi päevas peaksin hispaania keelt õppima?
Nii palju, kui suudad püsivalt hoida. Kursuse vormide uuringud viitavad, et samad tunnid toimivad paremini lühemasse perioodi koondatuna, seega aitab rohkem aega päevas, kui hajutad samal ajal ka oma kordamised.
Kas teise romaani keele oskus aitab?
Jah, eriti kui räägid seda hästi. Keelte sarnasus ennustab tugevalt, kui kiiresti täiskasvanud õpivad, ning FSI leidis, et eelis ilmneb siis, kui teist keelt osatakse professionaalsel tasemel.
Allikad
- Chiswick, B. R., & Miller, P. W. (2005). Linguistic distance: A quantitative measure of the distance between English and other languages. Journal of Multilingual and Multicultural Development, 26(1), 1 to 11. https://doi.org/10.1080/14790710508668395
- Collins, L., Halter, R. H., Lightbown, P. M., & Spada, N. (1999). Time and the distribution of time in L2 instruction. TESOL Quarterly, 33(4), 655 to 680. https://doi.org/10.2307/3587881
- Hulstijn, J. H. (2007). The shaky ground beneath the CEFR: Quantitative and qualitative dimensions of language proficiency. The Modern Language Journal, 91(4), 663 to 667. https://doi.org/10.1111/j.1540-4781.2007.00627_5.x
- Isbell, D. R., Winke, P., & Gass, S. M. (2019). Using the ACTFL OPIc to assess proficiency and monitor progress in a tertiary foreign languages program. Language Testing, 36(3), 439 to 465. https://doi.org/10.1177/0265532218798139
- Jackson, F. H., & Kaplan, M. A. (2001). Lessons learned from fifty years of theory and practice in government language teaching. In J. E. Alatis & A.-H. Tan (Eds.), Georgetown University Round Table on Languages and Linguistics 1999 (pp. 71 to 87). Georgetown University Press.
- Kim, S. K., & Webb, S. (2022). The effects of spaced practice on second language learning: A meta-analysis. Language Learning, 72(1), 269 to 319. https://doi.org/10.1111/lang.12479
- Lightbown, P. M., & Spada, N. (2020). Teaching and learning L2 in the classroom: It's about time. Language Teaching, 53(4), 422 to 432. https://doi.org/10.1017/S0261444819000454
- Nakanishi, T. (2015). A meta-analysis of extensive reading research. TESOL Quarterly, 49(1), 6 to 37. https://doi.org/10.1002/tesq.157
- Schepens, J., van Hout, R., & Jaeger, T. F. (2020). Big data suggest strong constraints of linguistic similarity on adult language learning. Cognition, 194, 104056. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2019.104056
- Serrano, R. (2011). The time factor in EFL classroom practice. Language Learning, 61(1), 117 to 145. https://doi.org/10.1111/j.1467-9922.2010.00591.x
- Serrano, R., & Muñoz, C. (2007). Same hours, different time distribution: Any difference in EFL? System, 35(3), 305 to 321. https://doi.org/10.1016/j.system.2007.02.001


