Mitu korda pead sõna nägema, et see selgeks saada?
Uuringute järgi annab umbes 10 kohtumist kindla alguse ja mõni sõna vajab üle 20. Miks arv kõigub ja kuidas saada igast kohtumisest rohkem kasu.

Lühidalt: Ühte maagilist arvu pole, kuid uuringud annavad kasuliku vahemiku. Kui õpid sõnu lugedes, on umbes 10 kohtumist piir, millest alates muutub õppimine tõenäoliseks: ühes uuringus tundsid lugejad ära tähenduse 84 protsendil sõnadest, mida nad olid kohanud vähemalt 10 korda. Kui kohtumisi on vähem kui umbes kaheksa, ununeb enamik uusi sõnu mõne kuuga, ja mõni sõna libiseb käest ka pärast 20 kohtumist. See, kuidas sõna kohtad, on sama oluline kui see, kui sageli: hajuta kohtumisi, näe sõna eri lausetes ja proovi seda meenutada, mitte ainult uuesti lugeda.
Lühike vastus: umbes 10 ja vahel palju rohkem
Kui tahad meeles pidada üht arvu, olgu selleks 10. Mitmes uuringus, kus õppijad kohtavad lugedes uusi sõnu, muutub umbes kümne kohtumise juures midagi: nii sageli nähtud sõnu mõistetakse, tuntakse ära ja mäletatakse palju tõenäolisemalt kui sõnu, mida on nähtud vaid paar korda.
Kuid arvu „10“ juurde käivad kolm ausat mööndust:
- See sõltub sellest, mida „selgeks saama“ tähendab. Sõna tähenduse äratundmine, kui sa seda näed, tuleb esimesena. Sõna ise meenutamine, õigesti kirjutamine ja lauses õigesti kasutamine tulevad hiljem ja vajavad rohkem kohtumisi.
- Mõned sõnad on raskemad kui teised. Isegi pärast 20 kohtumist ei jää mõned sõnad meelde.
- Kõik kohtumised pole võrdsed. Sõna, mida kohtad kord päevas kümne päeva jooksul, pole sama mis sõna, mida kohtad kümme korda ühe pärastlõuna jooksul.
Seepärast leiad internetist vastuseid vahemikus 6 kuni 20 ja rohkemgi. Need ei ole omavahel vastuolus. Need mõõdavad eri asju.
Mida uuringud leidsid
Teadlased uurivad seda tavaliselt nii, et annavad õppijatele teksti, kus teatud tundmatud sõnad esinevad kindla arvu kordi, ja testivad seejärel, mida nad õppisid. Siin on peamised tulemused, kõige rangemalt kontrollitutest kõige elulähedasemateni.
Webb (2007): 1, 3, 7 ja 10 kohtumist. Stuart Webb lasi 121 Jaapani inglise keele õppijal lugeda lühikesi kontekste, kus uued sõnad esinesid 1, 3, 7 või 10 korda, ning tegi neile siis kümme eri testi: õigekiri, tähendus, grammatika, sõnaseosed ja muu. Iga samm kohtumiste arvus ülespoole parandas vähemalt üht liiki teadmisi. Tema järeldus: kümme kohtumist kontekstis võivad anda märkimisväärset kasu, kuid sõna täielik tundmine võib nõuda rohkem kui kümmet.
Rott (1999): ka kaks kohtumist loevad. Susanne Rott lasi kesktaseme õppijatel kohata tundmatuid sõnu lugedes kaks, neli või kuus korda. Juba kaks kohtumist andsid mõõdetava erinevuse, kaks ja neli andsid sarnaseid tulemusi ning kuus andis märgatavalt rohkem. Õppimine algab seega vara, see lihtsalt ei lõpe vara.
Pellicer-Sánchez ja Schmitt (2010): päris romaan. Kakskümmend edasijõudnud hispaanlasest inglise keele õppijat lugesid romaani Things Fall Apart, mida pole õppijatele kohandatud ja milles on 34 igbo keele sõna, mida nad ei saanud varem teada. Sõnadest, mida nad olid kohanud vähemalt 10 korda, tundsid nad ära 84 protsendi tähenduse ja suutsid meenutada 55 protsendi tähenduse. Sõnade puhul, mida nad olid kohanud 8 korda või vähem, olid need näitajad 36 ja 7 protsenti. Autorid leidsid kõige selgema piiri 5 kuni 8 kohtumise ja vähemalt 10 kohtumise vahel.
Pigada ja Schmitt (2006): üks õppija, kuu aega lugemist. Juhtumiuuringus luges üks prantsuse keele õppija kuu jooksul läbi neli lihtsustatud lugemikku ja teda intervjueeriti 133 sihtsõna kohta. Tema teadmised 65 protsendi kohta neist paranesid mingil moel. Õigekiri paranes juba pärast mõnda kohtumist, kuid tähendus võttis kauem aega: polnud punkti, kus tähendus oleks olnud tagatud, kuigi õppimine kasvas märgatavalt alates umbes 10 kohtumisest. Mõned sõnad, nagu essayer (proovima), polnud selged ka pärast 10 või enamat kohtumist ja le radeau (parv) isegi mitte pärast 20.
Waring ja Takaki (2003): mis on alles kolm kuud hiljem. Viisteist vähemalt kesktasemel Jaapani õppijat luges lihtsustatud lugemikku, milles 25 sihtsõna esinesid kõige vähem ühe korra ja kõige rohkem 15 kuni 18 korda. Kolm kuud hiljem mäletasid nad keskmiselt vaid ühe sõna tähendust 25-st ega ühegi sellise sõna tähendust, mida nad olid kohanud vähem kui kaheksa korda.
Kui kindlad me oleme? Üsna kindlad suunas, vähem kindlad täpses arvus. Uchihara, Webbi ja Yanagisawa (2019) metaanalüüs (uuring, mis koondab paljude uuringute tulemused) ühendas 26 uuringut 1918 õppijaga ja leidis kohtumiste arvu ja õppimise vahel keskmise tugevusega seose. Selle seose tugevus sõltus õppijast (vanus, kui palju sõnu ta juba teadis), sellest, kuidas sõnu kohati (hajutamine, pildid, kui kaasatud õppijad olid), ja sellest, kuidas neid testiti. Rohkem kohtumisi aitab, ja seda usaldusväärselt. Kui palju sul neid vaja on, sõltub kõigest sellest.
Miks vastus kõigub 6 ja 20 vahel
Kui loed sel teemal viit artiklit, võid saada viis eri arvu. Siin on põhjused.
Äratundmine on lihtsam kui meenutamine. Õige tähenduse valimine loendist (äratundmine) on palju lihtsam kui sõna või selle tähenduse mälust esile toomine (meenutamine). Eespool kirjeldatud romaaniuuringus tundsid õppijad pärast vähemalt 10 kohtumist ära 84 protsenti tähendustest, kuid suutsid meenutada vaid 55 protsenti. Äratundmist testiv uuring viitab seega väiksemale kohtumiste arvule kui uuring, mis testib meenutamist või kasutamist.
Testitud täna või kolme kuu pärast? Paljud uuringud testivad õppijaid kohe pärast lugemist. Waring ja Takaki testisid uuesti kolme kuu pärast ja alles oli väga vähe. Sõna, mida eile teadsid, ei ole veel sõna, mille oled selgeks saanud.
Sõnad on erinevad. Sõna, mis sarnaneb mõne sinu emakeele sõnaga, tähistab midagi konkreetset või on loo jaoks oluline, on lihtsam. Lühike, sage ja paljude tähendustega tegusõna võib olla üllatavalt libe, nagu näitab Pigada ja Schmitti essayer.
Õppijad on erinevad. 2019. aasta metaanalüüs leidis, et nii õppijate vanus kui ka juba teatud sõnade arv mõjutasid seda, kui palju kordamine aitas. Sama arv kohtumisi ei tee kõigile sama.
Ainult lugemine on aeglane. Webbi, Uchihara ja Yanagisawa 2023. aasta metaanalüüs koondas 24 uuringut 2771 osalejaga, kes õppisid sõnu ainult lugedes, kuulates või vaadates. Keskmiselt omandasid õppijad esimeses testis 9 kuni 18 protsenti sihtsõnadest ja hilisemate testide kohta hindavad autorid, et neid oli alla 20 protsendi. Teadlik õppimine (mälukaardid, harjutused) annab rohkem: autorid viitavad varasemale metaanalüüsile, kus õppijad säilitasid 39,4 protsenti. Lugemine annab sulle mahu; teadlik kordamine hoolitseb selle eest, et olulised sõnad meelde jääksid.
Mis teeb kohtumisest väärtusliku
Kümme kohtumist on umbkaudne juhis. Kümme head kohtumist on parem. Uuringud osutavad kolmele asjale, mis teevad iga kohtumise väärtuslikumaks.
1. Hajuta kohtumisi
Kohtuda sõnaga kümme korda ühe istumise ajal on vähem kasulik kui kohtuda sellega kümnel eri päeval. 2023. aasta metaanalüüsis oli sisendist õppimine suurem, kui kohtumised olid jaotatud mitme korra peale, kui siis, kui need kõik toimusid korraga, ja vahe kasvas hilisemates testides (efekti suurus 1,71 hajutatud õppimise puhul ja 0,58 koondatud õppimise puhul).
Sama kehtib mälukaartide kohta. Nate Kornell (2009) lasi õppijatel õppida sõnapaare kas ühes suures pakis (nii et iga kaart tuli tagasi pikema vahe järel) või mitmes väikeses pakis (lühemad vahed). Suur pakk võitis 90 protsendil osalejatest. Ometi arvas pärast esimest korda 72 protsenti, et väikesed pakid toimisid paremini. Hajutamine tundub raskem, ja just seepärast see toimibki. Meie postitus hajutatud kordamisest selgitab seda põhjalikumalt.
2. Proovi meenutada, ära ainult loe uuesti
Sõna nägemine on üks kohtumise liik. Selle mälust meenutamine on tugevam. Tatsuya Nakata (2017) lasi 98 Jaapani õppijal õppida 16 inglise sõna, ja iga sõna meenutati mälust üks, kolm, viis või seitse korda ühe õppekorra jooksul. Viis ja seitse meenutamist andsid selgelt paremaid tulemusi kui üks või kolm, isegi nädalaid hiljem. Kuid on üks konks: kulutatud minuti kohta oli kõige tõhusam üks meenutamine. Korduv meenutamine tasub end seega ära, aga meenutamiste jaotamine mitme päeva peale on parem kui nende kuhjamine ühte korda.
3. Kohta sõna eri lausetes
Iga kohtumine uues lauses õpetab sulle midagi lisaks: teise tähenduse, sõna, millega see sageli koos esineb, või selle, kuidas see grammatiliselt käitub. Seepärast arvestas romaaniuuring õigekirja, sõnaliiki ja tähendust eraldi: igaüks neist areneb omas tempos.
Behind the counter there is a letter and a small key.
Lucy puts the key in her pocket.
At night, the key does not open the bookshop door.
Kui palju lugemist see on?
Kui eesmärk on umbes 12 kohtumist sõna kohta, kui palju pead lugema, et need kätte saada? Paul Nation (2014) vastas sellele suurte ingliskeelsete tekstikogude abil ja kasutas 12 kohtumist „mõõdukalt kindla“ eesmärgina.
Tema hinnangud: et kohtuda 2000 kõige sagedasema sõnapere sõnadega umbes 12 korda, pead lugema umbes 200 000 sõna. Kõige sagedasema 9000 sõnapere puhul on vaja umbes 3 miljonit sõna ehk sõltuvalt sinu tasemest ligikaudu kaks kuni kakskümmend viis romaani. (Sõnapere on sõna koos selle vormidega, näiteks read, reads, reading, reader.)
See kõlab palju, kuid Nation teisendab selle ajaks. Kui loed 150 sõna minutis viis päeva nädalas, võtab kolmanda tuhande sõna õppimine umbes 10 minutit päevas ja viienda tuhande õppimine umbes 33 minutit päevas. Tingimus on see, et tekst peab olema õigel tasemel, et need sõnad oleksid lehekülje vähesed tundmatud sõnad. Just see räägib palju kerge teksti lugemise kasuks, millest kirjutame postituses sellest, kuidas õppida keelt lugedes.
Praktiline plaan sinu järgmise 100 sõna jaoks
Saad seda kõike kasutada juba täna, äpiga või ilma.
- Loe iga päev mugaval tasemel. Vali tekste, kus tead peaaegu iga sõna, et uued sõnad eristuksid ja saaksid neid kontekstist ära arvata. Just maht toob sõnad tagasi.
- Püsi mõnda aega ühe teema või sarja juures. Raamatu- või lugudesari kasutab samu tegelasi, kohti ja sõnavara uuesti, nii et samad sõnad tulevad iseenesest tagasi.
- Salvesta sõnad, mis tulevad ette kaks korda. Sõna, mis ilmub teist või kolmandat korda, on tõenäoliselt õppimist väärt. Kirjuta see üles koos lausega, kust selle leidsid.
- Korda meenutades, mitte uuesti lugedes. Kata tähendus kinni ja proovi seda meenutada või vaata tähendust ja proovi sõna ise moodustada. Ka vale vastus ja seejärel kontrollimine aitab.
- Hajuta oma kordamisi. Korda uut sõna järgmisel päeval, siis mõne päeva pärast ja siis nädala või kahe pärast. Lühikesed, hajutatud korrad on paremad kui üks pikk.
- Kasuta sõna üks kord. Kirjuta see lausesse oma päeva kohta või ütle see valjusti. Sõna kasutamine on veel üks kohtumise liik ja see näitab sulle, kas sa seda tõesti oskad.
- Ära muretse kangekaelsete sõnade pärast. Kui sõna ei jää ka pärast paljusid kohtumisi meelde, on see normaalne. Loe edasi; see tuleb tagasi.
Kuhu Franzie sobib
Me ehitasime Franzie nii, et kohtumised koguneksid ilma lisapingutuseta. Ta kirjutab lugusid sinu õpitavas keeles sinu tasemel, ja lood jätkuvad peatükk peatüki järel, nii et samad tegelased ja sõnad tulevad tagasi. Puuduta mis tahes sõna, et näha selle tähendust ja grammatikat ning kuulda seda, ja salvesta see siis.
Salvestatud sõnad tulevad tagasi sinu sõnavara kordamisel, kus näed tähendust ja meenutad sõna, üha pikenevate vahedega. Need tulevad tagasi ka sinu järgmistes lugudes, kus need sobivad, nii et kohtad neid uuesti uues lauses, mitte ainult kaardil. See on hajutamine, meenutamine ja vahelduv kontekst ühes rutiinis.
Selleks pole sul siiski äppi vaja. Hunnik lihtsustatud lugemikke, märkmik ja paar minutit kordamist iga päev järgivad samu põhimõtteid.
KKK
Mitu korda pead sõna nägema, et seda meeles pidada?
Uuringute järgi annab umbes 10 kohtumist lugemise ajal hea võimaluse sõna tähendus ära tunda, ja selle meenutamiseks ja kasutamiseks on vaja rohkem. Ühes uuringus ei mäletatud kolm kuud hiljem sõnu, mida oli kohatud vähem kui kaheksa korda.
Kas „7 korra“ reegel peab paika?
Ükski uuring ei näita, et seitse oleks kindel arv. Mõned sõnad saavad selgeks vähemate kohtumistega, teised vajavad üle 20. Oluline on see, kui kaugel kohtumised üksteisest on ja kas sa proovid sõna meenutada.
Mitu uut sõna saan päevas õppida?
See sõltub sellest, kui palju sul on aega kordamiseks. Iga uus sõna vajab järgmiste nädalate jooksul mitut hajutatud kohtumist, nii et väiksem hulk, mida sa päriselt kordad, on parem kui pikk nimekiri, mida näed ühe korra.
Kas lugemisest piisab sõnavara õppimiseks?
Lugemine kasvatab sõnavara ühtlaselt, kuid aeglaselt: uuringutes omandavad õppijad ainult lugedes või kuulates alla 20 protsendi uutest sõnadest. Kui lisad kõige kasulikumate sõnade teadliku kordamise, jääb neist meelde palju rohkem.
Allikad
- Kornell, N. (2009). Optimising learning using flashcards: Spacing is more effective than cramming. Applied Cognitive Psychology, 23(9), 1297 to
- Nakata, T. (2017). Does repeated practice make perfect? The effects of within-session repeated retrieval on second language vocabulary learning. Studies in Second Language Acquisition, 39(4), 653 to 679. https://doi.org/10.1017/S0272263116000280
- Nation, I. S. P. (2014). How much input do you need to learn the most frequent 9,000 words? Reading in a Foreign Language, 26(2), 1 to 16. https://doi.org/10.64152/10125/66881
- Pellicer-Sánchez, A., & Schmitt, N. (2010). Incidental vocabulary acquisition from an authentic novel: Do Things Fall Apart? Reading in a Foreign Language, 22(1), 31 to 55. https://doi.org/10.64152/10125/66652
- Pigada, M., & Schmitt, N. (2006). Vocabulary acquisition from extensive reading: A case study. Reading in a Foreign Language, 18(1), 1 to 28. https://doi.org/10.64152/10125/66611
- Rott, S. (1999). The effect of exposure frequency on intermediate language learners' incidental vocabulary acquisition and retention through reading. Studies in Second Language Acquisition, 21(4), 589 to 619. https://doi.org/10.1017/S0272263199004039
- Uchihara, T., Webb, S., & Yanagisawa, A. (2019). The effects of repetition on incidental vocabulary learning: A meta-analysis of correlational studies. Language Learning, 69(3), 559 to 599. https://doi.org/10.1111/lang.12343
- Waring, R., & Takaki, M. (2003). At what rate do learners learn and retain new vocabulary from reading a graded reader? Reading in a Foreign Language, 15(2), 130 to 163. https://doi.org/10.64152/10125/66776
- Webb, S. (2007). The effects of repetition on vocabulary knowledge. Applied Linguistics, 28(1), 46 to 65. https://doi.org/10.1093/applin/aml048
- Webb, S., Uchihara, T., & Yanagisawa, A. (2023). How effective is second language incidental vocabulary learning? A meta-analysis. Language Teaching, 56(2), 161 to 180. https://doi.org/10.1017/S0261444822000507


