Kui kaua võtab saksa keele õppimine aega? Mida ütlevad uuringud
Umbes 600 tundi õpet täiskohaga õppivatele diplomaatidele ja enamikule meist rohkem. Mida FSI arvud saksa keele kohta ütlevad, kuhu aeg kulub ja mis õppimist kiirendab.

Lühidalt: USA Foreign Service Institute'i 2001. aastal avaldatud tabelis kuulub saksa keel inglise keele kõnelejate jaoks lihtsamate keelte hulka: professionaalse tasemeni jõudmiseks 23 kuni 24 nädalat ehk 575 kuni 600 õppetundi. Need õppurid õpivad täiskohaga, teevad iga päev lisaks tunde kodutöid ja nad valitakse keeleande järgi. Koos kodutöödega arvesta kõrge taseme jaoks umbes 950 tunni keskendunud tööga: umbes viis aastat 30 minutiga päevas, veidi üle aasta kahe tunniga päevas. Tavalisel ülikoolikursusel jõuab enamik üliõpilasi aasta või kahega rääkimises kesktaseme (Intermediate) keskele.
Lühike vastus ja miks arvud erinevad
Kui seda küsimust otsid, leiad kaht sorti vastuseid: täpse tunniarvu ja palju „oleneb olukorrast“. Mõlemas on oma tõde.
Täpne arv pärineb Foreign Service Institute'ist (FSI), koolist, mis koolitab USA diplomaate. Kaks selle töötajat, Frederick Jackson ja Marsha Kaplan, avaldasid kooli õppimisootused 2001. aastal. Nende tabelis kuulub saksa keel I kategooriasse, keelte rühma, mis on „inglise keelega lähedalt sugulased“, koos prantsuse, itaalia, portugali, rumeenia, hispaania, rootsi, hollandi, norra ja afrikaani keelega. Nende keelte puhul eeldab FSI, et õppurid jõuavad eesmärgini 23 kuni 24 nädalaga ehk 575 kuni 600 õppetunniga. II kategooria keeled, nagu vene, kreeka või türgi keel, võtavad 44 nädalat ja III kategooria (araabia, hiina, jaapani ja korea keel) 88 nädalat.
Võid mujalt lugeda, et saksa keel on II kategooria keel. Jacksoni ja Kaplani avaldatud tabelis see nii ei ole. Tõsi on aga see, et saksa keel ei ole oma rühma kõige lihtsam keel, ja järgmine osa näitab, kui palju.
Enne kui kirjutad üles „600 tundi“, loe peenes kirjas olevat, sest see muudab arvu tähendust:
- Eesmärk on kõrge. FSI sihib „üldist professionaalset keeleoskust“: rääkida piisavalt täpselt, et tulla toime esindusülesannete ja erialaste aruteludega, ning lugeda suuremat osa päevalehest.
- Tunnid on ainult õppetunnid. FSI sõnul nõuab kiire õppimine vähemalt nelja õppetundi päevas, viis päeva nädalas, pluss kolm või enam tundi iseseisvat õppimist päevas.
- Õppurid on erakordsed. Tabel eeldab inglise keelt emakeelena kõnelevat õppurit, kellel on „väga hea või parem võimekus“ klassiruumis keeli õppida, ja märgib, et vähem võimekad õppijad vajavad tavaliselt rohkem aega. FSI õppurid on täiskasvanud (nende keskmine vanus oli 41 aastat), kes oskasid juba keskmiselt 2,3 muud keelt.
Seega pole 600 tundi see aeg, mida saksa keel võtab. See on aeg, mida saksa keel võtab andekatelt ja kogenud õppijatelt täiskohaga õppides, enne kui nende kodutöid üldse arvesse võtta.
Kuidas saksa keel teiste „lihtsate“ keeltega võrdub
FSI enda tulemused lisavad kasuliku detaili. Majandusteadlased Barry Chiswick ja Paul Miller (2005) kasutasid keskmise võimekusega inglise keelt kõnelevate ameeriklaste FSI tulemusi, mõõdetuna 24-nädalase õppe järel, et koostada skaala selle kohta, kui raske iga keel on. Sellel skaalal on 1,00 kõige raskem (jaapani keel) ja 3,00 kõige lihtsam (afrikaani, norra ja rootsi keel).
Saksa keele tulemus oli 2,25. See on sama mis hispaania ja taani keelel, madalam kui prantsuse, itaalia ja portugali keelel (2,50) ning madalam kui hollandi keelel (2,75). Teisisõnu: samade 24 nädala järel rääkisid saksa keele keskmised õppijad halvemini kui selle lähimate sugulaste, hollandi ja skandinaavia keelte õppijad, ja veidi halvemini kui romaani keelte õppijad.
See sobib sellega, mida enamik õppijaid tunneb. Saksa keelel on inglise keelega palju ühist sõnavara (Haus, Hand, Wasser, finden), mis teeb alguse sõbralikuks. Aeg kulub grammatikale.
Kui kindlad me oleme? FSI arvud on päris andmed aastakümnete pikkusest õpetamisest, mis on haruldane ja väärtuslik. Kuid need kirjeldavad üht õppijate rühma ühes kindlat tüüpi programmis. Kasuta neid keelte võrdlemiseks, mitte lubadusena enda ajakava kohta.
Milline näeb välja tavaline ajakava
FSI õppurid ei ole nagu enamik meist. Parema pildi tavalisest tempost annab ülikooli saksa keele osakond.
John Norris ja Peter Pfeiffer (2003) testisid Georgetowni ülikooli saksa keele programmis 128 üliõpilase rääkimisoskust salvestatud kõnetestiga, mida hinnati ACTFL-i skaalal (American Council on the Teaching of Foreign Languages). See skaala ulatub tasemest Novice (algaja) üle tasemete Intermediate (kesktase) ja Advanced (edasijõudnu) tasemeni Superior ning jagab alumised põhitasemed alatasemeteks Low, Mid ja High. Jacksoni ja Kaplani sõnul vastab FSI professionaalne eesmärk umbkaudu tasemele Superior.
Siin on, mida Norris ja Pfeiffer leidsid üliõpilaste kohta, kelle tunnid toimusid kolm tundi nädalas:
| Saksa keele semestreid | Tüüpiline (mediaan) hinnang |
|---|---|
| 1 | Intermediate-Low |
| 2 kuni 4 | Intermediate-Mid |
| 5 ja 6 | Intermediate-High |
| 7 | Advanced-High (testiti ainult 5 üliõpilast) |
Silma paistab kolm asja. Esiteks jõudsid peaaegu kõik kiiresti, esimese semestri lõpuks, tasemele Intermediate-Low. Teiseks jäid üliõpilased suurema osa teisest aastast tasemele Intermediate-Mid pidama, enne kui kolmandal ja neljandal aastal taas tõusma hakkasid. Kolmandaks erinesid inimesed palju: samade nelja semestri järel hinnati üht üliõpilast tasemele Novice-High ja teist tasemele Advanced-High.
Autorid kirjeldavad ka varasemat uuringut Iowa ülikoolis, kus 20 üliõpilase mediaanhinnang nelja semestri saksa keele järel oli astme võrra madalam, Intermediate-Low. Hästi üles ehitatud programm võib seega keskmisest paremini hakkama saada, kuid isegi siis jätab kaks aastat ülikoolisaksat sind tavaliselt kesktasemele, FSI eesmärgist kaugele.
Arvutus iseõppijale
FSI arvudest saab teha ligikaudse isikliku hinnangu, kui pead meeles, keda need kirjeldavad. 24 nädala jooksul lisavad kolm tundi iseseisvat õppimist päevas, viis päeva nädalas, umbes 360 tundi 575 kuni 600 õppetunnile. See teeb umbes 950 tundi keskendunud tööd, et jõuda ideaalsetes tingimustes professionaalsele tasemele.
| Õppimist päevas, iga päev | Aeg umbes 950 tunnini |
|---|---|
| 30 minutit | umbes 5 aastat ja 2 kuud |
| 1 tund | umbes 2 aastat ja 7 kuud |
| 2 tundi | umbes 1 aasta ja 4 kuud |
Kaks ausat täpsustust:
- Enamik meist ei ole FSI õppurid. Pole hoolikalt valitud keeleannet ega väikest rühma koolitatud õpetajaga. Arvesta, et vajad rohkem, mitte vähem.
- Enamik meist ei vaja FSI eesmärki. Tellimine, väike jutuajamine, reisimine ja lihtsad raamatud tulevad kaua enne erialaseid arutelusid. Kui see on sinu eesmärk, viib murdosa neist tundidest sind sinna.
Tasemed ja eksamid: mida tähendab „saksa keele õppimine“
„Kui kaua“ on mõistlik küsimus alles siis, kui ütled „et teha mida“. Euroopas kirjeldatakse tasemeid tavaliselt CEFR-i abil (Euroopa keeleõppe raamdokument): A1 ja A2 algtaseme keelekasutajatele, B1 ja B2 iseseisvatele keelekasutajatele, C1 ja C2 vilunud keelekasutajatele. Goethe-Instituti eksamid, Goethe-Zertifikat A1-st C2-ni, järgivad neid tasemeid ning paljud ülikoolid ja tööandjad saksa keelt kõnelevates riikides nõuavad teatud taseme tunnistust.
Näed ka koolide ja kursuste korraldajate tunniarve iga taseme kohta. Need lähevad omavahel harva kokku, sest kirjeldavad eri kursusi eri õppijate ja kodutöödega. Võta neid ligikaudse suunisena ja oota sama suhet, mida nägid eespool: FSI professionaalne eesmärk asub nende skaalade tipu lähedal ja sammud lähevad seda pikemaks, mida kõrgemale ronid.
Rasked kohad inglise keele kõnelejatele
Saksa keelt teise keelena käsitlevad uuringud osutavad mõnele asjale, mis võtavad kauem aega kui kõik muu. Nende ettenägemine aitab, sest paigalseis ei tundu läbikukkumisena, kui tead, et see on normaalne.
Sõnajärg ja eraldatavad tegusõnad
Saksa keel paneb tegusõnad kohtadesse, kuhu inglise keel neid ei pane. Pealauses on pöördes tegusõna teisel kohal, nii et pärast sõna jetzt (nüüd) ütled jetzt gehe ich nach Hause (nüüd lähen mina koju). Tegusõna osad lähevad lõppu: ich habe ein Haus gebaut (mina olen maja ehitanud), ja eraldatav tegusõna jaguneb kaheks: Fritz sieht das Bild an (Fritz vaatab pilti, tegusõnast ansehen). Kõrvallauses liigub pöördes tegusõna päris lõppu: wenn ich nach Hause gehe (kui mina koju lähen).
Klassikalises uuringus salvestasid Jürgen Meisel, Harald Clahsen ja Manfred Pienemann (1981) vestlusi 45 Itaalia ja Hispaania töölisega, kes õppisid saksa keelt Saksamaal ilma formaalse õppeta. Nende analüüsis, mis hõlmas üle 40 täiskasvanud õppija, ilmusid reeglid kindlas järjekorras. Õppijad saatsid kõigepealt tegusõna osad ja eraldatavad partiklid lõppu, õppisid siis panema tegusõna aluse ette pärast selliseid sõnu nagu jetzt ja alles siis saatma tegusõna kõrvallause lõppu. Nad ei leidnud kedagi, kes oleks osanud viimast reeglit ilma kahe esimeseta.
Need õppijad rääkisid romaani keeli ja õppisid ilma tundideta, nii et nende ajakava ei ole sinu oma. Kasulik õppetund on järjekord: kui sinu weil-kõrvallaused tulevad ikka veel inglise sõnajärjega ammu pärast seda, kui kõik muu tundub lihtne, oled täiesti tavalisel teel.
Der, die, das: sugu
Iga saksa nimisõna on meessoost, naissoost või kesksoost ning artikkel muutub koos sellega: der Löffel (lusikas), die Gabel (kahvel), das Messer (nuga). Sageli pole nähtavat põhjust, nii et sugu õpitakse üks nimisõna korraga.
Lugemine aitab rohkem, kui arvata võiks. Denisa Bordag ja kolleegid (2019) lasid saksa keele edasijõudnud õppijatel lugeda lühikesi tekste, milles oli uusi nimisõnu. Juba kolme või nelja kohtumise järel kontekstis märkasid õppijad nais- ja kesksoost nimisõnade puhul, kui artikkel ei sobinud uue nimisõna sooga. Meessoost nimisõnade puhul nii lühikese ajaga seda ei juhtunud. Loe seega palju ja pööra kordamisel meessoost nimisõnadele lisatähelepanu.
Käänded: kes tegi kellele mida
Saksa keel märgib nimisõna rolli lauses käändelõppudega, enamasti artiklites. Der Hund beißt den Mann tähendab „koer hammustab meest“. Sama tähendab ka Den Mann beißt der Hund: artikkel den ütleb sulle, et mees on see, keda hammustatakse, kuigi ta tuleb esimesena.
Inglise keele kõnelejad kipuvad lugema esimest nimisõna alusena, ükskõik mida selle artikkel ütleb. Nick Henry (2022) otsis saksa keele kolmanda ja neljanda semestri üliõpilasi, kõik inglise keelt emakeelena kõnelevad, kes mõistsid neid sihitisega algavaid lauseid ikka veel vähemalt pooltel kordadel valesti, ja võttis uuringusse 51 neist. Töötlemisõppega (processing instruction) õpetatud üliõpilased, ehk harjutustega, kus pead artikli abil välja selgitama, kes mida tegi, mõistsid neid lauseid hiljem paremini kui üliõpilased, kes said traditsioonilise selgituse ja harjutused, ning moodustasid neid sama hästi.
Järeldus: käändeid ei õpita ainult tabeleid pähe õppides. Vajad rohkelt harjutamist, kus lõpud kannavad tähendust.
Mis kiirendab
Intensiivsed perioodid
Georgetowni uuringus võrdlesid Norris ja Pfeiffer üliõpilasi, kes olid läbinud samad esimesed neli semestrit kas ühe aastaga, kuue tunniga nädalas (intensiivne õpe), või kahe aastaga, kolme tunniga nädalas (tavaõpe). Enamik jõudis sarnasele tasemele, kuid intensiivõppe üliõpilastest jõudis rohkem tasemele Intermediate-High või kõrgemale: 35 protsenti, võrreldes 15 protsendiga. FSI enda kogemus osutab samas suunas. Jackson ja Kaplan kirjutavad, et õppimisele kulutatud aeg ja kogemuse intensiivsus „näivad olevat määrava tähtsusega“ ning et professionaalse keeleoskuseni jõudmiseks vajalikku aega „ei saa märkimisväärselt lühendada“.
Kordamiste hajutamine
Koondatud õppimisaeg ei ole sama mis tuupimine. Su Kyung Kim ja Stuart Webb (2022) koondasid 48 katset 3411 osalejaga ja leidsid, et hajutatud harjutamisel oli keskmine kuni suur mõju teise keele õppimisele ning et pikemad vahed harjutuskordade vahel töötasid hilisemates testides paremini. Õpi palju, kui saad, aga too iga sõna ja struktuur päevade ja nädalate jooksul tagasi. Selgitame, kuidas, artiklis hajutatud kordamine ja kuidas seda päriselt kasutada.
Palju lugemist ja kuulamist
Jackson ja Kaplan ütlevad, et FSI kogemus näitab „ühemõtteliselt“, et aeg, mille õppijad veedavad keeles lugedes, kuulates ja suheldes, on tihedalt seotud sellega, kui hästi nad seda kasutada oskavad. Saksa keele puhul toidab lugemine ka kõige aeglasemaid osi: sugu ja sõnajärg õpitakse paljudest näidetest. Lähemalt artiklis kuidas õppida keelt lugedes.
Realistlik plaan
- Vali eesmärk, mida oskad kirjeldada. „Sooritada Goethe B1“ või „vestelda terve õhtu oma äiaperega“ on parem kui „rääkida soravalt“.
- Loe tunde, mitte kuid. Lihtne logi muudab mõtte „ma ei arene“ mõtteks „olen teinud 120 tundi“, mis on aus ja motiveeriv.
- Leia igapäevane miinimum, millest kinni pead. Kolmkümmend minutit iga päev teeb aastas üle 180 tunni.
- Lisa intensiivseid perioode. Suvekursus või kuu lisaõhtuid viivad sind kaugemale kui sama aeg õhukeselt laiali määrituna.
- Õpi iga nimisõna koos artikliga. Kirjuta ja ütle die Gabel, mitte kunagi lihtsalt Gabel, ning korda meessoost nimisõnu veidi sagedamini.
- Loe ja kuula palju oma tasemel. Sõnajärg ja sugu tulevad tuhandetest näidetest.
- Harjuta seal, kus käänded loevad. Loe lauseid, kus ainult artikkel ütleb, kes mida tegi, ja vasta nende kohta küsimustele.
Kuhu Franzie sobib
Franzie on üks viis, kuidas neid tunde lihtsamini järjepidevalt koguda. See kirjutab sulle saksa keeles lugusid sinu tasemel ja sinu valitud teemadel, nii et igapäevane lugemine tundub lugemisena, mitte kodutööna. Kui mõni lause paneb pead kratsima, puuduta seda ja saad grammatika selgituse just selle lause kohta, näiteks miks tegusõna lõppu sattus. Saad puudutada mis tahes sõna, et näha selle tähendust ja vorme, selle kordamiseks salvestada ja pärast iga peatükki uusi sõnu lühikeses rollimängus kasutada. See on viis tunde järjekindlalt koguda, mitte otsetee neist mööda.
KKK
Kui kaua võtab aega saksa keele soravalt selgeks saamine?
Professionaalse taseme jaoks eeldab Foreign Service Institute'i 2001. aasta tabel väga võimekatelt täiskohaga õppuritelt 575 kuni 600 õppetundi pluss igapäevaseid kodutöid, kokku umbes 950 tundi. Enamik õppijaid vajab rohkem aega ja enamik ei vaja seda taset, et saksa keelt mugavalt kasutada.
Kas saksa keel on inglise keele kõnelejatele raskem kui hispaania keel?
FSI 24 nädala järgsetes tulemustes said saksa ja hispaania keel sama tulemuse (2,25). Saksa keele sõnavara on inglise keelele lähemal; selle grammatika, koos soo, käänete ja tegusõna asukohaga, võtab omandamiseks kauem aega.
Kas saksa keelt saab õppida 6 kuuga?
FSI täiskohaga õppurid jõuavad professionaalsele tasemele 23 kuni 24 nädalaga, kui neil on päevas vähemalt seitse tundi õpet ja iseõppimist. Tavalise ajakavaga annab kuus kuud kindla aluse lihtsateks vestlusteks.
Kui kaua võtab aega saksa keeles B1-tasemeni jõudmine?
Iga CEFR-i taseme kohta ei ole uuringutel põhinevat arvu ja kursuste korraldajate hinnangud erinevad. Suunisena: ühe saksa keele programmi üliõpilased jõudsid ACTFL-i rääkimisskaalal tavaliselt tasemele Intermediate-Mid pärast ühte kuni kahte aastat tunde kolm tundi nädalas.
Mis on saksa keeles kõige raskem?
Inglise keele kõnelejatele tavaliselt sugu, käändelõpud ja sõnajärg. Uuringud näitavad, et õppijad omandavad sõnajärje kindlas järjekorras ja et paljud loevad käändelõppudest mööda, kuni harjutamine paneb neid neile toetuma.
Allikad
- Bordag, D., Kirschenbaum, A., Rogahn, M., Opitz, A., & Tschirner, E. (2019). Misbehaved masculines: Incidental acquisition of grammatical gender in L2 German during reading. Bilingualism: Language and Cognition, 22(1), 130 to 141. https://doi.org/10.1017/S1366728917000608
- Chiswick, B. R., & Miller, P. W. (2005). Linguistic distance: A quantitative measure of the distance between English and other languages. Journal of Multilingual and Multicultural Development, 26(1), 1 to 11. https://doi.org/10.1080/14790710508668395
- Henry, N. (2022). The offline and online effects of processing instruction. Applied Psycholinguistics, 43(4), 945 to 971. https://doi.org/10.1017/S0142716422000200
- Jackson, F. H., & Kaplan, M. A. (2001). Lessons learned from fifty years of theory and practice in government language teaching. In J. E. Alatis & A.-H. Tan (Eds.), Georgetown University Round Table on Languages and Linguistics 1999 (pp. 71 to 87). Georgetown University Press.
- Kim, S. K., & Webb, S. (2022). The effects of spaced practice on second language learning: A meta-analysis. Language Learning, 72(1), 269 to 319. https://doi.org/10.1111/lang.12479
- Meisel, J. M., Clahsen, H., & Pienemann, M. (1981). On determining developmental stages in natural second language acquisition. Studies in Second Language Acquisition, 3(2), 109 to 135. https://doi.org/10.1017/S0272263100004137
- Norris, J. M., & Pfeiffer, P. C. (2003). Exploring the uses and usefulness of ACTFL oral proficiency ratings and standards in college foreign language departments. Foreign Language Annals, 36(4), 572 to 581. https://doi.org/10.1111/j.1944-9720.2003.tb02147.x


